Päästeala haldusmenetluse lahendid - haldusakt, toiming ja -leping

1. Harjutus

Hinda, kas järgmistes väidetes on kirjeldatud halduse otsustuse mõistet õigesti või mitte. Märgi vastused väite järel olevasse ruutu. Võimalusel selgita oma vastust ja too välja, mille poolest väites sisalduvad vead mõjutasid otsustuse sisu. Hiljem võid kontrollida oma vastuseid (vt alapealkiri "Lahendus").

jkn

väide

vastus

selgitus

1.

Haldusakti andmisel lepib haldusorgan adressaadiga kokku, millise tähtaja jooksul ja kuidas suudab adressaat haldusakti täita. Vajadusel võib haldusaktiga lahendada ka muid küsimusi, mis otseselt seadusest ei tulene.

2.

Haldusmenetluse raames tehtavaks toiminguks on mistahes haldusorgani tegevus või tegevusetus. See võib seisneda nii füüsilise mõju avaldamises asjale (nt maja lammutamine, tee ehitamine), kui ka teavitamises (nt õnnetusest teatamine), kutses või teates (nt istungi toimimise aja ja koha teatamises), faktilise asjaolu kindlakstegemises (nt tulekahju põhjuse väljaselgitamine) või registreeringu tegemises (nt saabunud dokumendi registreerimises). Toiming ei reguleeri isiku käitumist.

3.

Üldkorraldus on haldusakt, millega reguleeritakse üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud juhtumeid. Sellised juhtumid võivad hetkel esineda või toimuda alles tulevikus. Võimalik, et juhtumit, mille reguleerimiseks on üldkorraldus antud, ei leiagi aset.

4.

Üldkorraldus on haldusakt, millega reguleeritaks konkreetse haldusorganiga seotud, kuid mitte teenistuslikus suhtes olevate isikute (õpilased, üliõpilased, kinnipeetavad, haiged vms) käitumist selles asutuses. Sellist üldkorraldust võib vaidlustada 30 päeva jooksul ajast, millal üldkorraldust isiku suhtes rakendati või see omas isiku suhtes vahetut mõju.

5.

Ettekirjutus on haldusakt, millega kohutatakse isikut midagi tegema või keelatakse isikul midagi teha. Ettekirjutuse võib anda ükskõik millise nimetusega haldusaktis (korraldus, otsus, ettekirjutus vms). Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib kasutada haldussundi (asendustäitmine, sunniraha jt eriseaduses sätestatud vahendid).

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License

jkn	väide	vastus	selgitus
1.	Haldusakti andmisel lepib haldusorgan adressaadiga kokku, millise tähtaja jooksul ja kuidas suudab adressaat haldusakti täita. Vajadusel võib haldusaktiga lahendada ka muid küsimusi, mis otseselt seadusest ei tulene.
2.	Haldusmenetluse raames tehtavaks toiminguks on mistahes haldusorgani tegevus või tegevusetus. See võib seisneda nii füüsilise mõju avaldamises asjale (nt maja lammutamine, tee ehitamine), kui ka teavitamises (nt õnnetusest teatamine), kutses või teates (nt istungi toimimise aja ja koha teatamises), faktilise asjaolu kindlakstegemises (nt tulekahju põhjuse väljaselgitamine) või registreeringu tegemises (nt saabunud dokumendi registreerimises). Toiming ei reguleeri isiku käitumist.
3.	Üldkorraldus on haldusakt, millega reguleeritakse üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud juhtumeid. Sellised juhtumid võivad hetkel esineda või toimuda alles tulevikus. Võimalik, et juhtumit, mille reguleerimiseks on üldkorraldus antud, ei leiagi aset.
4.	Üldkorraldus on haldusakt, millega reguleeritaks konkreetse haldusorganiga seotud, kuid mitte teenistuslikus suhtes olevate isikute (õpilased, üliõpilased, kinnipeetavad, haiged vms) käitumist selles asutuses. Sellist üldkorraldust võib vaidlustada 30 päeva jooksul ajast, millal üldkorraldust isiku suhtes rakendati või see omas isiku suhtes vahetut mõju.
5.	Ettekirjutus on haldusakt, millega kohutatakse isikut midagi tegema või keelatakse isikul midagi teha. Ettekirjutuse võib anda ükskõik millise nimetusega haldusaktis (korraldus, otsus, ettekirjutus vms). Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib kasutada haldussundi (asendustäitmine, sunniraha jt eriseaduses sätestatud vahendid).