ALLIKALOEND

• Õigusaktid:
• Haldusmenetluse seadus (RT I 2001, 58, 354; 2009, 1, 3);
• Päästeseadus (RT I 1994, 28, 424; 2008, 35, 213);
• siseministri 08.09.2000 määrus nr 55 (RTL 2000, 99, 1559; 2004, 100, 1599) "Tuleohutuse üldnõuded";
• Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 (RT I 2004, 75, 525; 2007, 53, 357) "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded";
• Kohtulahendid:
• RKHK 3-3-1-10-94: Rektori käskkirjad, mis puudutavad üliõpilaste immatrikuleerimist ja eksmatrikuleerimist, on haldusaktid. Üliõpilase eksmatrikuleerimine vääritu teo eest on oma olemuselt distsiplinaarkaristus. Eksmatrikuleerimine ei ole karistuslikku laadi siis, kui see toimub eksmatrikuleeritava isiku vaba tahteavalduse alusel, temast mitteolenevatel põhjustel (seoses surmaga, teadmata kadunuks tunnistamisel jms.) või ebarahuldava õppeedukuse tõttu.
• RKHK 3-3-1-35-95: Kui aktis üksnes nõustutakse teise haldusasutuse ettepanekuga, siis sellega ei anta isikule õigusi ega tehta kohustuslikke ettekirjutusi. Nõustumisega ei saa kedagi millekski kohustada ega kellelegi mingeid õigusi anda.
• RKHK 3-3-1-26-96: .. õiend on tõend, mis ei loo kellelegi õigusi ega pane kellelegi kohustusi, mistõttu ta pole õigusakt HKS § 3 lg. 1 p. 1 mõttes ja ei kuulu halduskohtu pädevusse.
• RKHK 3-3-1-52-99: Haldusõiguse üldpõhimõtete järgi tuleb iga haldusakt teha teatavaks selle adressaatidele ja teistele asjaosalistele, sõltumata sellest, kas teatamise kohustus on või ei ole sätestatud seaduses.
• RKHK 3-3-1-67-05: Akadeemilise puhkuse andmisest keeldumine on vastavalt HMS § 43 lg-le 2 haldusakt.
• RKHK 3-3-1-51-02: Otsustus, millega muudetakse varasemat haldusakti, on ka ise haldusakt. Samuti on haldusaktiks iga otsustus, millega keeldutakse taotletud haldusakti andmisest.
• RKHK 3-3-1-79-05: Kaitseala valitseja poolt maaüksuse erastamisel antava kooskõlastuse näol ei ole tegemist haldusakti vaid toiminguga. Kooskõlastusega ei lahendata erastamismenetluse jätkumise või mittejätkumise küsimust ning see ei tekita iseseisvalt õigusi ja kohustusi ega oma vahetut mõju. Maa ostueesõigusega erastamise lõplik otsustaja on maavanem ning erastatava maa lõplik suurus määratakse maavanema haldusaktiga.
• RKHK 3-3-1-31-06: Kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmiseks vastu võetud korraldus reguleerib avalik-õiguslikku küsimust ning koosneb kahest osast: haldusorgani tsiviilõiguslikust tahteavaldusest ning avalik-õigusliku iseloomuga korraldusest. Kuna selline korraldus reguleerib ka avalik-õiguslikke suhteid, vastab see HKMS § 4 lõikes 1 nimetatud tunnustele. Iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele on haldusakt (vt Riigikohtu 20.12. 2001. a määrust nr 3-3-1-8-01). Haldusakt peab vastama kõigile HMS-is esitatud nõuetele, muuhulgas peab sellises aktis olema vaidlustamisviide.
• RKHK 3-3-1-28-06: Projekteerimistingimuste näol on tegemist haldusaktiga, sest projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel.
• RKHK 3-3-1-16-07: Linna või valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise, tegevuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustamise õigus kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 34 kohaselt volikogu pädevusse. Munitsipaalasutus ei ole KOKS § 35 lg 1 kohaselt juriidiline isik. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri muutmiseks antud akt ei ole haldusakt, kuna see ei ole suunatud haldusvälistele isikutele. Ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri muutmiseks antud määruse näol ei ole tegemist ka määrusega HMS § 88 tähenduses, sest kõnealune määrus ei loo õigusi ega pane kohustusi haldusvälistele isikutele.
• RKHK 3-3-1-54-07: Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. Vangla kodukorra regulatsiooni adressaatide ring ei nähtu aktist küll otseselt, kuid adressaadid on objektiivselt kindlaks määratavad üldiste tunnuste alusel. Kodukord täpsustab vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatut ning see on täitmiseks kohustuslik vaid vangla territooriumil töötavatele teenistujatele, seal kinni peetavatele isikutele ning vanglat külastavatele isikutele. Seega reguleerib vangla kodukord vaid vangla territooriumil viibivate isikute õigusi ja kohustusi ning tegemist ei ole seetõttu üldaktiga.
• RKHK 3-3-1-95-07: HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üld- ja üksikaktide eristamise üheks tunnuseks võib olla ka akti regulatsiooni territoriaalne ulatus. Vangla direktori käskkirja, mis määrab kindlaks vangla avatud sektsiooni kinnipeetavatele lubatud isiklikud riideesemed, toimeulatus piirdub konkreetse vanglaga. Käskkirja adressaatide ring on objektiivselt ja üldiste tunnuste alusel kindlaks määratav - adressaatideks on eeskätt selle vangla avatud sektsiooni kinnipeetavad. Sellise käskkirja puhul on tegemist üldkorraldusega ning see on vaidlustatav halduskohtus.
• RKHK 3-3-1-85-08: Kooli otsustus kooli vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise kohta kujutab endast haldusakti ka siis, kui see ei vasta haldusaktile kehtestatud vorminõuetele.
• RKHK 3-3-1-3-01: Maatüki maksustamishinna määramise otsustus on eelhaldusaktiks teisele haldusaktile - maksuteatele. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis ei saa ka maamaksu määrata, sest puudub kohustuslik eelhaldusakt. Maksumaksja saab halduskohtus vaidlustada seda haldusakti, s.h. eelhaldusakti, mis rikub tema õigusi. Kui maksustamishinda ei ole määratud, siis saab maksumaksja õigusi rikkuda ainult maksuteade, mitte aga maa maksustamishinna määramata jätmine kui valla- või linnavalitsuse tegevusetus.
• RKHK 3-3-1-48-02: Kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu, peab isik esitama halduskohtule eelhaldusakti peale kaebuse HKMS §-s 9 lg 1 sätestatud tähtajal. Et otsustada, kas ja millal oli kaebajal võimalik leida, et eelhaldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, tuleb vajadusel hinnata muuhulgas ka vastava haldusmenetluse keerukust. Oluline võib olla, kas ja kuidas on haldusorgan täitnud selgitamiskohustust ning vaidlustamisviite olemasolu eelhaldusaktis.
• RKHK 3-3-1-26-08: Õnnetusjuhtumi kohta koostatud akt on käsitatav HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktina, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning määratakse osaliselt kindlaks lõpliku haldusakti sisu. Kuigi sellisest eelotsustusest ei teki koheselt mingisuguseid õigusi ega kohustusi, ei või haigekassa kui haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest mööda minna. Tööandja poolt uurimismenetluse tulemuste alusel koostatud akt, milles fikseeritakse tööõnnetuse toimumine, toob iseseisvalt kaasa õiguslikke tagajärgi. Eelhaldusakt on halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav.
• RKHK 3-3-1-64-03: Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi. Seevastu võib tsiviilõigusliku lepinguga olla tegemist juhul, kui eraisik üksnes kaasatakse teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi või lepinguga reguleeritaks kolmandate isikute õigusi.
• RKHK 3-3-1-49-99: Toiminguna tuleb mõista lisaks tegevusele ka viivitust ja tegevusetust.
• RKHK 3-3-1-29-08: Koolituskulude nõude puhul on sisuliselt tegemist sooritamata toimingu - koolituskulude tasumise - sooritamise nõudega (vt Riigikohtu 10.05.2001. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-24-01). HKMS § 4 lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. [--] Selles asjas on vallavalitsus tegevuskulude kandmisest keeldunud (taotluse rahuldamata jätnud) ning linnavalitsus nõuab kulude tasumist - toimingu sooritamist. Asjaolu, et kaebaja palub vastustajalt välja mõista konkreetse summa, ei muuda nõuet kahju hüvitamise nõudeks. Haldustoiming võib seisneda ka koolituskulude tasumises.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License