Maastikud

Maastik on looduskeskkonna osa, mis kujunes loodustegurite ja inimtegevuse mõjul.

Loodusgeograafias on maastik on geosüsteem, mis on kujunenud looduse koostisosade (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) vastastikustes seostes.

Igal maastikul on oma olemus ja kasutusevõimalused ning neist tulenev ilme.

Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul,  mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus.

Me teame, et maale on jäänud väga vähe kohtasid, kus maastik on säilitanud oma esialgse välimuse, paljud maastikud on tugevalt mõjutatud inimese poolt.

maastik pälvib kultuuriliselt, ökoloogiliselt ning keskkonna- ja sotsiaalalal suurt avalikkuse huvi ja on ressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine võib kaasa aidata kohaliku arengu kiirendamisele;

 maastik on loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, aidates kaasa inimeste heaolu loomisele;

 maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linna- ja maapiirkondades, degradeerunud ja looduslikel aladel, sest üldsusel on soov nautida kaunist maastikku;

 kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng;

Eestis on kokku 90 huvitavat maastikulist paikkonda kui turismiressurssi ja igas hulgaliselt vaatamisväärsusi.

Maastikuüksus on erinevate suuruste territoorium, kus on loodustingimused ühtlased või sarnased.

Eraldatakse järgmised maastikuüksused:

·     maastikuprovints

·     maastikuallprovints

·     maastikuvaldkond

·     maastikurajoon ehk loodusgeograafiline rajoon

·     maastikupaikkond ehk paigastik

·     paigas

·     paik ehk faatsies

Eesti maastikuline asend:  Eesti asub Euroopas ja Ida-Euroopa lauskmaal, Baltikumi maastikuprovintss.

Eesti asend

Eesti territoorium jaotatakse maastikkude  erinevuste alusel: maastikuprovintsideks ja allprovintsideks, valdkondadeks, rajoonideks ja paikkondadeks.

Maastikuvaldkond on maastikuallprovintsi osa sarnase määravate looduslike tingimuste (pinnamood, geoloogilin ehitus ja protsessid, kliima, taimestik jne) ja kindlaksmääratud geograafilise asendiga.

Eestis eristatakse järgmisi maastikuvaldkondi:

Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Vahe-Eesti, Ida-Eesti ja Lõuna-Eesti  maastikuvaldkonnad.

Maastikurajoon on maastikuvaldkonna osa, mis tavaliselt hõlmab üht pinnavormi (nt. madalik, kõrgustik, lavamaa) või loodusobjekti ( saar).

Eesti maastikurajoonid

Madal-Eesti allprovints:

1.   Põhja-Eesti maastikuvaldkond:

1.   Soome lahe rannikumadaliku maastikurajoon

2.   Harju lavamaa maastikurajoon

3.   Viru lavamaa maastikurajoon

1.  Jõhvi kõrgustik

2.   Lääne-Eesti maastikuvaldkond:

1.   Lääne-Eesti madaliku maastikurajoon

2.   Hiiumaa maastikurajoon (koos ümbritsevate saartega, sh Vormsi)

3.   Saaremaa maastikurajoon (koos ümbritsevate saartega, sh Muhu)

4.   Liivi lahe rannikumadaliku maastikurajoon (koos Kihnu ja Ruhnuga);

3.   Vahe-Eesti maastikuvaldkond:

1.   Kõrvemaa maastikurajoon

2.   Soomaa maastikurajoon

3.   Võrtsjärve madaliku maastikurajoon

Kõrg-Eesti allprovints:

1.   Lahkme-Eesti maastikuvaldkond:

1.   Pandivere kõrgustiku maastikurajoon

2.   Kesk-Eesti tasandiku maastikurajoon

3.   Türi voorestiku maastikurajoon

4.   Vooremaa maastikurajoon

2.   Lõuna-Eesti maastikuvaldkond:

1.   Ugandi lavamaa maastikurajoon

2.   Sakala kõrgustik maastikurajoon

3.   Hargla nõgu ja Võru orundi maastikurajoon

4.   Valga nõgu ja Väike-Emajõe orund maastikurajoon

5.   Irboska lavamaa maastikurajoon

3.   Kagu-Eesti kõrgustikud maastikuvaldkond:

1.   Otepää kõrgustiku maastikurajoon

2.   Haanja kõrgustiku maastikurajoon

3.   Karula kõrgustiku maastikurajoon

Peipsi nõo allprovints:

1.   Ida-Eesti maastikuvaldkond:

1.   Peipsi rannikumadaliku maastikurajoon

Põhja-Eesti maastikuvaldkond on maastikuvaldkond Madal-Eesti põhjaosas, millele on iseloomulikud maapinnalähedane paene aluspõhi, karstiprotsessid ja kultuurmaa suurem osatähtsus

Lääne-Eesti maastikuvaldkond on maastikuvaldkond Madal-Eesti lääneosas, millele on iseloomulikud mereline kliima, maastike kujunemisele mõjutav maapinna tõus ja rannamaastike (rannaniitude ja roostike) ning viirsavitasandike suurem osatähtsus. Lääne-Eesti maastikuvaldkonna maastikud on suhteliselt noored ja nende pärastjääaegne paleogeograafiline areng on seotud Läänemere arenguga.

Vahe-Eesti maastikuvaldkond poolitab Eestimaa ida- ja läänepoolmikuks. Siia jäävad Kõrvemaa metsad ja sood, Soomaa rabad ja lammid,  Võrtsjärve ja seda ümbritsev 

madalik

Lõuna-Eesti maastikuvaldkond on maastikuvaldkond Eesti lõunaosas ja võtab enda alla tuntumad kõrgustikud: Haanja, Karula, Sakala, Otepää ja suurvoorestiku Vooremaa. Siia jäävad ka Eestimaa sügavamad negatiivsed pinnavormid; Valga nõgu ja Võru-Hargla orund

Ida-Eesti maastikuvaldkond on Peipsi järve läänekaldal, iseloomulikud on sood ja rabad, Emajõe Suursoo, Alutaguse metsamassiivid ja sood.