Kinnipeetava vanglasisene paigutamine toimub kinnipeetava individuaalse täitmiskava (VangS § 16 lg 1 p 1) ja vangla kodukorra (VangS § 105 lg 21 p 1)alusel, arvestades eraldihoidmisprintsiibist (VangS § 12) tulenevaid nõudeid. Antud juhul on oluline märkida, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda konkreetsesse kambrisse paigutataks või konkreetsest kambrist ära ei paigutataks. Siiski on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole vastavasisuliste taotlustega, ning vangla on kohustatud neile nõuetekohaselt vastama. Kaasuse andmetest nähtub, et vangla on ühel korral keeldunud rahuldamast kinnipeetava suulist taotlust, mitte saada paigutatud kambrist nr 23 teise kambrisse, rahuldamisest ja paigutanud kinnipeetava teise kambrisse. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on vangla otsustada, ning vangla ei pea teise kambrisse paigutamist põhjendama. Vangla oleks pidanud toimingu sooritamist (teise kambrisse paigutamist) põhjendama juhul, kui kinnipeetav oleks seda nõudnud (HMS § 108 lg 1 ja 2). Samas peab vangla kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel arvestama nii kodukorrast kui ka individuaalsest täitmiskavast tulenevate nõuetega. Seega võib leida, et kinnipeetava kambrist nr 23 kambrisse nr 125 ümber paigutamisel toimis vangla õiguspäraselt juhul, kui täideti kodukorrast ja kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast tulenevaid nõudeid. Juhul kui kinnipeetava täitmiskavasse oli märgitud, et kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et kinnipeetav viibiks kambris üksinda, tuleb leida, et kinnipeetava teistega kokku paigutamine ei olnud õiguspärane.
Olenemata sellest, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist või ümber paigutamisest hoidumist, on kinnipeetaval PS § 16 ja § 28 lg -st 1 tulenevast õigusest elu ja tervise kaitsele õigus nõuda, et ta paigutataks ühest kambrist teise juhul, kui kinnipeetav leiab, et tema tervist või elu ohustatakse selles kambris, kus ta parasjagu viibib. Vanglasisene paigutamine võib riivata või takistada ka muude põhiõiguste, sh PS § 19 vaba eneseteostus, kasutamist ning põhiõiguste riive vajalikkust tuleb kaalutlemisel arvestada. Eelnimetatud argumendil on kinnipeetaval samuti õigus nõuda, et teda ei paigutataks kambrisse, kus tema elu või tervis võib ohustatud saada (vt lisaks VangS § 66 lg 1). Antud kaasusest ei nähtu, et kinnipeetav leiaks, et tema elu või tervis satuks vanglasisese ümber paigutamise tõttu ohtu. Siiski on oluline, et vangla arvestaks võimaluse piires kinnipeetava sooviga vanglasisesel paigutamisel. Antud juhul soovis kinnipeetav üksinda kambris viibida raamatu valmiskirjutamise soovist tulenevalt. Raamatu kirjutamist tuleb lugeda vangistuse eesmärkide saavutamisele kaasa aitavaks tegevuseks, sest kinnipeetava on raamatu kirjutamisel hõivatud positiivse tegevusega ning lisaks võib raamatu kirjastamisest kinnipeetava majanduslik seis paraneda. Lisaks ei saa raamatu kirjutamine kuidagi ohustada vangla julgeolekut.