Kaasuses tõusetub mitmeid küsimusi. Esimeseks küsimuseks on see, kas vangla saab keelduda kinnipeetavale või vahistatule kaitsjalt saabunud informatsiooni edastamisest. Kaitseõiguse (PS § 21) tagamise olulisusest tulenevalt ei saa vangla üldjuhtudel keelduda informatsiooni edastamisest, kuna kaitsja võimalused kaitsealusega suhtlemiseks on siiski piiratud. Loomulikult ei saa kaitsjad hakata vanglas kaitstavatega ainult vahendatult suhtlema, kuid teatud juhtudel peab kaitsjal olema võimalus kaitstavaga ka vangla vahendusel suhelda.
VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi. Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi (VangS § 24 lg 2). VangS § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Kinnipeetava kokkusaamine kaitsjaga ei ole käsitletav lühiajalise kokkusaamisena VangS § 24 mõistes. Kokkusaamiste korda on täpsustatud ka VSKE –s (VangS § 24 lg 2). VSKE § 31 lg 1 kohaselt võib kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetava ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga. Vaheseina eesmärk on takistada seda, et kokkusaaja annaks kokkusaamise raames kinnipeetavale midagi üle. Tuleb lisada, et tulenevalt VangS § 26 lõikest 2 on kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. On ilmselge, et kaitse ettevalmistamiseks vajalike dokumentide üleandmine on raskendatud, kui kinnipeetavat ja kaitsjat eraldab vahesein. Kuna kinnipeetava ja kaitsja kokkusaamine ei ole lühiajaline kokkusaamine, siis ei tohi üldjuhtudel kaitsja ja kinnipeetava kokkusaamise ruumiks määrata lühiajalise kokkusaamise ruumi, sest lühiajalise kokkusaamise ruumis on kokkusaaja ja kinnipeetav tavaliselt teineteisest eraldatud. See aga raskendab vajalike materjalide üle andmist ja nende sisu arutamist, ning võib seetõttu kujuneda lõppastmes kaitseõiguse rikkumiseks. Lisaks tuleb veel lisada, et kaitseõiguse olulisusest lähtuvalt ei ole vanglal võimalik keelduda kaitsja ja kinnipeetava kokkusaamise võimaldamisest, kuna vanglal on kohustus tagada selliste kokkusaamiste toimumine. Seega ei saa pidada vangla seisukohta õiguspäraseks.