This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008
Vangla väide selle kohta, et vangistuse täideviimise eesmärkidega ei ole kooskõlas see, kui kinnipeetav saab kokku vahistatuga, võib olla teatud tingimustel tõene. Antud juhul ei saa seda väidet siiski pidada tõsiseltvõetavaks. Nimelt ei soovi kinnipeetav kokkusaamist mistahes vahistatuga, vaid oma abikaasaga. Oma abikaasaga kokkusaamine (kontaktide hoidmine oma perekonnaga (VangS § 23 lg 1)) on üks vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise vahenditest, mida vangla peab soodustama (VangS § 23 lg 2). Seega on vangla väide selle kohta, et antud kokkusaamine oleks vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisega vastuolus, paljasõnaline.
Siiski ei ole kehtiva õiguse seisukohalt selge, kas vahistatu ja kinnipeetava, vahistatu ja vahistatu või kahe kinnipeetava vahelised kokkusaamisi on võimalik lubada. VangS § 12 lg 1 p 1—4 toodud eraldihoidmisprintsiibiga sätestatakse, et vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Siiski ei ole eraldihoidmisprintsiip absoluutne. VangS § 12 lg 5 kohaselt võib VangS § 12 lg 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Antud juhul peaks eraldihoidmisprintsiibist tegema erandeid seoses lühiajalise kokkusaamisega. Ei ole selge, kas lühiajaline kokkusaamine on mahutatav mõiste "muu tegevus" alla või mitte. Eraldihoidmisprintsiibist erisuste tegemise eesmärgiks oli peaasjalikult tagada vahistatutele nii õppimise kui ka töötamise võimalus, mille raames võib tõusetuda vajadus vahistatuid või ka vahistatuid ja kinnipeetavaid omavahel kokku lubada.
Siiski ei ole vangistuse täideviimist reguleerivates õigusaktides reguleeritud seda, kas ja mis viisil võimaldatakse vabaduspiirangutega inimeste omavahelist suhtlemist. Tegemist on seaduslüngaga, sest vastava regulatsiooni olemasolu võiks VangS regulatsiooni hinnates eeldada. Lünga ületamise ühe võimalusena võiks antud juhul kasutada analoogiat ja väita, et kui kinnipeetaval on võimalus saada kokku vanglast väljaspool oleva abikaasaga, tuleb seda võimaldada ka vanglas viibiva abikaasaga. Sõnaselget keeldu sellise kokkusaamise võimaldamiseks ei ole, sest eraldihoidmisprintsiibist on võimalik teha kõrvalekaldeid. Seega võib leida, et vangla väited selle kohta, et eraldihoidmisprintsiibi nõuetest tulenevalt ei saa kokkusaamist võimaldada, ei ole paikapidavad.
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008