LAHENDUS

VSKE § 57 lg 4 kohaselt võib vahistatu pakiga saada üks kord kahe kuu jooksul kuni kümme kilo asju. VSKE § 74¹ p 1—7 kohaselt võib vahistatule pakis saata järgmised esemed: 1) riideesemed ja jalanõud; 2) küünelõikur ja kamm; 3) kirjatarbed, sealhulgas paberid, kirjutusvahendid, ümbrikud, margid, postkaardid; 4) raamatud, perioodilised väljaanded, õigusaktid; 5) religioosne sümboolika; 7) fotod. VSKE § 75 lg 1 kohaselt esitab paki toonud isik esitab taotluse VSKE lisas 6 toodud taotluse koos pakiga vanglaametnikule. Paki toonud isiku juuresolekul kontrollib ametnik paki sisu ja kaalu, annab taotluse ühele eksemplarile allkirja paki vastuvõtmise kohta ning tagastab taotluse paki toojale (VSKE § 75 lg 1). VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Seega oleks pidanud kontaktisik vahistatule paki kätte andmisel ka vastavasse nimekirja muudatused korrektselt tegema. Antud kaasuse puhul on näha, et vangla ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud, jättes kambrikaardile märkimata kõik asjad, mis vahistatule saabusid.

Läbiotsimise käigus on ametnikel keeruline tuvastada, kas kambrikaardile kantu on õiguspärane. Hilisemalt läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus oleks vanglal olnud võimalus kontrollida kambrikaardi kannete õigsust. Kuna vangla seda ei teinud, tuleb leida, et vangla ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisel uurinud välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid (HMS § 6) ning see menetlusviga viis sisuliselt õigusvastase otsustuseni (HMS § 58).

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License. R.Sults ja S.Põllumäe 14.04.2008