Vangla on õigesti viidanud õiguslikule probleemile seoses võrdse kohtlemise ja regulatsiooni eesmärgipärasusega. Hindamaks sellise regulatsiooni põhiseaduspärasust, oleks tõesti õige selgelt eristada neid kinnipeetavaid, keda katseajal karistatakse uue katseajal toimepandud teo eest, nendest, keda karistatakse teo eest, mis on toime pandud veel enne esialgset vangistus. PS § 12 tulenevast võrdse kohtlemise nõudest tuleneb ka see, et ebavõrdseid tuleb kohelda erinevalt. Ilmselgelt on isikud, kes on enne vangistust pannud toime erinevaid õigusrikkumisi ja ennast vangistuse käigus parandanud selgelt erinev nendest inimestest, kes ka pärast vanglast vabanemist panevad toime uusi õigusrikkumisi. Selline ühesugune regulatsioon võib olla PS § 12 vastuolus kui mitte eesmärgipärane ja mitte vajalik PS § 11 mõttes. Kohtul, mitte vanglal, on võimalus jätta põhiseadusega vastuolus olev regulatsioon kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Kehtiva seaduse raames võime jõuda siiski vastupidisele järeldusele.
KarS § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Mida tähendab "mõistetud karistusajast" selle sätte tähenduses?
KasS § 56 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus konkreetse teos eest. KarS § 64 lg 1 sätestatakse: "Kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha." Seega määratakse karistus ikkagi viimase toimepandud kuriteo kui selleise eest ning liitkaristuse määramisel lahutatakse juba kantud karistus ja eelvangistuses viibimise aeg (KarS § 68) kanda jäänud karistusest maha.
Vangistuse täitmist tuleb vaadata konkreetse kohtuotsuse raames, seda isegi, kui endine kohtuotsus arvestab varasemaid karistusi. Kuna ennetähtaegse vabanemise dokumentide ettevalmistamine on täitmise käigus toimuv, kuid sisuliselt konkreetse karistusotsuse täitmisele pööramisega seotud otsustus (mitte täitmise toiming, vaid täitmisele pööramise otsus), siis tuleb seda otsustada ka lähtuvalt sellest konkreetsest kohtulahendist, mille täitmisele pööramist lahendatakse, lähtuvalt. Ennetähtaegse vabanemise tähtaeg ongi määratud konkreetsest lahendist lähtuvalt. Seega on vangla esialgselt hinnangul tõlgendanud seadust valesti, arvestades ka varasema kohtuotsuse täitmise aega, seda eriti olukorras, kus eelmise kohtuotsuse alusel on ennetähtaegne vabastamine toimunud.
Olgu märgitud, et ka ringkonnakohus võis toimida kaasuse
andmete kohaselt valesti liitkaristuse määramisel, liites varem kandmata
karistuse uuele karistusele, mitte liites karistusi, korrigeerides neid suurima
lubatud karistusmääraga ja seejärel lahutades kantud karistuse ja eelvangisuses
viibitud aega. Kuna kohtulahend on seadusjõus, siis ei saa ka ennetähtaegse
vabastamise kaudu võimalikku kohtu viga korrigeerida. Seega tuleb KarS
§ 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegu arvestada ikkagi uue karistuse
määramisest alates.