KarS ega VangS ei reguleeri sõnaselgelt, kas
ennetähtaegse vabanemise õigus on ka kinnipeetaval, kes on kord ennetähtaegselt
vabanenud ja kelle karistus on uuesti täitmisele pööratud. KarS § 76 lg 3
kohaselt arvestab kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kinnipeetava
käitumist ja süüdimõistetu isikut ja nendel asjaoludel on tõenäoline, et kohus
keeldub kinnipeetava ennetähtaegsest vabastamisest. Ennetähtaegse vabastamise
vähene perspektiivikus ei ole materjalide koostamata jätmise ja esitamata
jätmise aluseks VangS § 76 lg 1 mõttes. KarS § 76 lg 1 ei
välista sõnaselgelt kinnipeetava, kelle karistus on taas pööratud täitmisele,
ennetähtaegset vabastamist.
VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla
kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks pärast kinnipeetava poolt
KarS §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava
isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate
kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku
elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav soovib enda vabastamist
KarS § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel. VangS § 76
lg 3 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmisel ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti kuue
kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse
jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti
esitamise pikemat tähtaega.
Seega võib väita, et ei KarS § 76 ega VangS § 76
grammatilise ega süstemaatilise tõlgendamise tulemusena ei ole võimalik anda
selget vastust küsimusele, kas vangla peab esitama kuue kuu möödudes uuesti
kinnipeetava, kes on ennetähtaegselt vabastatud, kuid kelle karistus ülejäänud
osas on täitmisele pööratud, ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule.
KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus, kui isik
katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei
allu elektroonilisele valvele, kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Seadus
ei anna kohtule kaalutlusõigus hinnata kontrollnõuete rikkumise olulisust.
Sõnakasutusest "kandmata jäänud karistus osa" võib järeldada, et
kohus ei saa pöörata täitmisele kandmata jäänud karistuse osa osaliselt.
Sellest võiks järeldada, et seadusandja eesmärk on olnud välistada kord
ennetähtaegselt vabastatud, ent kontrollnõudeid kasvõi väikeselgi määral
rikkunud, kinnipeetava karistuse vähendamist. Sellest võiks järeldada, et selle
kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on välistatud ning sellisel juhul
puuduks ka põhjus, miks vangla peaks edastama kohtule kinnipeetava
ennetähtaegse vabastamise materjalid. Sama argumendi kasuks räägib ka asjaolu,
et karistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine on privileeg või soodustus,
mida kasutatakse vaid erandlikel juhtudel nende kinnipeetavate suhtes, kes
tõsimeel on allutanud oma käitumise kehtivale õigusele. Ennetähtaegse
vabastamise erandlikkusele viitab ka KarS § 76 lg 3 range sõnastus,
mis käitumiskontrolli tingimuste rikkumisel kohustab kohut pöörama kandmata
jäänud osas karistus täitmisele.
Teise tõlgenduse kasuks räägib asjaolu, et KarS ja VangS
ei nimeta sõnaselgelt ennetähtaegse vabastamist välistava asjaoluna seda, et
kinnipeetav on varem sama vangistuse raames ennetähtaegselt vabastatud.
Vangistus on isiku põhiõigusi väga suurel määral piirav karistus, mistõttu on
põhiõiguste kaitse eesmärgiga parimas kooskõlas tõlgendus, mis võimalikult vähe
kahjustab isiku põhiõigusi. Kui isiku eksimus käitumiskontrolli nõuete vastu
oli väike ning ta on tegelikult oma käitumise allutanud kehtivale õigusele või
vähemalt oma võimete, oskuste ja parema arusaama kohaselt püüab õiguspäraselt
käituda, siis puudub PS § 11 mõttes vajadus tema õiguste piiramiseks.
Sellest lähtekohast peaks kohtul olema võimalus kontrollida, kas jätkuvalt on
olemas vajadus isiku kinnipidamiseks. Ka karistuse preventiivsuse seisukohalt võib
argumenteerida erinevalt – kui karistus on saavutanud isiku suhtes soovitud
eesmärgi, siis eripreventiivses mõttes on see olnud tõhus ja selle jätkamine on
põhjendamatu ja võib anda soovitule vastupidise tulemuse; üldpreventiivsest
aspektist võib sage ennetähtaegne vabastamine vähendada karistuse heidutavat
mõju ning töötada seeläbi karistuse eesmärgile vastu.