ALLIKALOEND

•         Õigusaktid

–        Eesti Vabariigi põhiseadus (PS)

–        Vangla sisekorraeeskiri (VSKE)

–        Vangistusseadus (VangS)

–        Haldusmenetluse seadus (HMS)

–        Karistusseadustik (KarS)

–        Avaliku teenistuse seadus (ATS)

–        Justiitsministri 17.01.2007 määrus nr 4 "Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord" (ettevalmistamise kord)

–        Justiitsministri 25.01.2001 määrus nr 11 " Kinnipeetava vanglast vabastamise kord" (vabastamise kord)

•         Kohtulahendid

–        RKKK 3-1-1-91-06: " Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise (KarS §-d 76-77) instituut paikneb Karistusseadustiku V peatükis ja kujutab endast karistuse kandmisest vabastamise viisi, on sellel instituudil materiaalõiguslik päritolu. Kuid vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ka olemuslikult materiaalõiguslik. Kuigi kohtuotsuses ei märgita aega, pärast mille möödumist tekib süüdimõistetul õigus taotleda enese vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuulub selline subjektiivne õigus siiski isiku süüditunnistamisega kaasnevate materiaalõiguslike järelmite kogumisse."

–        RKHK 3-3-1-29-06: "kinnipidamiskohas karistust kandev V. Ž. tähtajalist elamisluba, et asuda pärast karistuse ärakandmist abikaasa juurde Eestisse elama. V. Ž.-i väitel oli elamisloa taotlemise eesmärgiks legaliseerida elamine Eestis, mitte aga taotleda vabaduskaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist (vt käesoleva otsuse punkti 7 alapunkt 4). [--] V. Ž. on abielus 17. aprillist 2003. VS §121 lg 3 järgi ei tohi välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ületada ühte aastat ja seda elamisluba võidakse pikendada järgneval kolmel aastal mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga. Seega ei oleks 7. mail 2004, kui siseminister tegi käesolevas asjas vaidlustatud käskkirja, saanud V. Ž.-ile anda elamisluba kauemaks kui aastaks. Elamisloa saanuks anda kuni 7. maini 2005. V. Ž. kannab vabadusekaotuslikku karistust kuni 11. juulini 2006. Seega ei saanud siseministri 7. mai 2003. a käskkiri rikkuda V. Ž.-i õigust elada perekonnaelu. [--] Kuna elamisloa tähtaeg oleks lõppenud enne seda, kui V. Ž. vabaneb kinnipidamiskohast, siis ei saa siseministri 7. mai 2004. a käskkirjaga elamisloa andmisest keeldumise tagajärjeks olla V. Ž.-i väljasaatmine Eestist."

–        RKHK 3-3-1-53-06: "VangS § 76 lg 1 näeb ette, et vastavalt Karistusseadustiku sätetele võib vangla direktor teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. VangS § 76 lg 3 sätestab, et enne tähtaega vabastamise esildise rahuldamata jätmisel kohtu poolt võib seda korrata mitte varem kui poole aasta pärast. Vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise nii sätestatud võimalust ei saa kolleegiumi arvates käsitada kinnipeetava subjektiivse õigusena. Küll on aga kinnipeetaval Vangistusseadusest tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt. VangS § 76 lg 5 sätestab: "Välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba." Seega sõltub välismaalasest kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus otseselt elamisloast. Välismaalasest kinnipeetava avalduse menetluse tulemus on ette ära otsustatud, kui kinnipeetaval pole elamisluba. Seega võib elamisloa andmisest keeldumine teatud tingimustel siiski rikkuda kinnipeetava õigusi või huve. See, milliseid subjektiivseid õigusi või isiku huve võidakse kinnipeetavale elamisloa andmisest keeldumisega rikkuda, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kodakondsus- ja Migratsiooniametil pole tähtajalise elamisloa taotluse üle otsustamisel pädevust kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Kuid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti otsus mitte anda elamisluba võib kinnipeetava õigusi rikkuda, kui selles otsuses tehtud kaalutlusviga muudab ennetähtaegse vabastamise avalduse läbivaatamise võimatuks. [--]Asjaolu, et elamisloa puudumine ei riku kinnipeetava õigusi, ei tähenda, et tema elamisloa taotlus tuleb jätta rahuldamata või Välismaalaste seaduse (VS) § 13⁵ p 6 alusel läbivaatamatult tagastada. Elamisloa taotluste läbivaatamise praktika ei tohi kujundada olukorda, kus tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduste läbivaatamisel diskrimineeritakse välismaalasi. Isiku õigused ja avalik huvi ei saaks kahjustatud, kui Välismaalaste seadust rakendataks mõistlikul moel. Kolleegium on seisukohal, et ka kehtiva õigusega ei satutaks vastuollu, kui Kodakondsus- ja Migratsiooniamet lükkaks kinnipeetava elamisloa taotluse menetlemise edasi ja teeks kaalutletud otsuse ajaks, mil kinnipeetaval avaneb õigus esitada avaldus katseajaga tingimise ennetähtaega vangistusest vabastamiseks. Kinnipeetaval peab aegsasti olema teada, kas ta saab taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamist."