LAHENDUS

jkn	vastus	selgitus
1.	EI	Intuitsioon on emotsionaalne ja siseveendumusel või –kaemusel põhinev otsustus. Väites peetakse silmas induktsiooni ehk induktiivset otsustamist, st arutluskäiku, kus liigutakse üksikotsustustelt suurematele üldistustele.
2.	EI	Mõiste "substants" tähendab asja algolemust, mitte koostist või koosseisu. Substants ei ole asja keemiline koosseis, vaid sotsiaalne või filosoofiline asja algidee. Sageli on substantsiks asjale omistatud olemus, mida asjal füüsilises või keemilises mõttes ei ole, nt armulaual muutub leib Kristuse ihuks ja vein Kristuse vereks selle konkreetse tseremoonia tähenduses konventsionaalselt.
3.	EI	Siin kirjeldatakse ratsionalismi, mis on pigem empirismi vastand filosoofia tunnetusõpetuses. Empirism tähendab, et ei usaldata inimmõistust, vaid usaldatakse vaid seda, mida saab ühe konkreetse inimese mõistusest sõltumatult tunnetada, mõõta, kaaluda nii et see oleks teise isiku poolt kontrollitav.
4.	JAH	Analüüs ja süntees toimuvad tihti käsikäes, kus analüüs eelneb sünteesile järgmiselt: 1) kaemus tervikust, mida ei suudeta mõista; 2) üksikosade tundmaõppimine (analüüs) ja 3) üksikosade seosta ja terviku tundmaõppimine (süntees). Hegeli jaoks tähendas süntees ühe väite jaatuse ja eituse ühendamist uues kvaliteetsemas teadmises.
5.	EI	Nii võib kasutada mõistet "positiivne" tõesti tavakeeles ning selles kontekstis on mõiste kasutamine õige. Positiivse algne ja olulisem tähendus filosoofias on "kehtiv" või "kehtestatud". Selles tähenduses avaldub õigusfilosoofia positiivsus nt Indias, Tais jt riikides, kus budistlik filosoofia on omandanud riigireligiooni tähenduse ning sellest filosoofiast tulenevate reeglite vastu eksimine võib tuua kaasa reaalse karistuse (vrd islami filosoofia, kristlik filosoofia jne).

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008