1288—1348
William Ockham'i suurimaks teeneks teaduses on kasinuse põhimõtte tunnustamine, mida on hiljem hakatud kutsuma ka Ockhami habemenoaks. Ockhami habemenuga tähendab, et kui nähtuse selgitamisel ei tohi lähtuda enamatest teguritest, kui on vajalik. Seda on tõlgendatud ka viisil – kui on kaks võrdse usaldusväärsusega põhjendust, tuleb eelistada lihtsamat. Oma poliitilistes seisukohtades võib Ockhami pidada varajaseks konstitutsionalistiks. Ta pooldas riigi ja kiriku lahutamist, omandiõiguse väljakujundamist ning absoluutse monarhia vastutust. (www.wikipedia.com) Ockham arvas, et "ühiskondlik ei ole midagi reaalset, millel on subjektiivne olemasolu nii sees, kui väljaspool vaimu. See on ainult fiktsioon, intellekti poolt abstraktsiooniga loodud mõiste." Omandiõiguse tekkimist selgitas Ockham sellega, et paradiisis elasid inimesed võrdsetena. Kellelgi ei olnud midagi peale ühise õiguse loodusandide kasutamisele. Peale pattulangemist said inimesed õiguse enda tarbeks asju omandada. Selles jaotamisprotsessist kujunes välja seadustega reguleeritud omandiõigus. Keiser Ludwig Bayer kasutas seda teooriat kiriku omandiõiguse piiramiseks. (Anners,E. 1995:94)
Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/William_of_Ockham
- www.iep.utm.edu/o/ockham.htm
- http://plato.stanford.edu/entries/ockham/
- http://et.wikipedia.org/wiki/Ockhami_habemenuga