469—399 eKr
"Tunne iseennast!" – Sokratese filosoofia rajaneb tunnetusel ja enesekaemusel. Tema lause "Ma tean, et ma midagi ei tea," tähendab, et ta ei pea tõsikindlaks seda, mida ta ise pole kontrollinud, ta ei tunnista ühtegi autoriteeti peale omaenda hinge. (Jakoby,E. 2001:24) Jumalatesse usub Sokrates üksnes niivõrd, kui seda dikteerib talle tema sisehääl (daimonon). Enne Sokratest tähendas hästi toimimine lihtsalt seda, et ei tehtud midagi niisugust, mis võiks jumalaid vihastada; nüüd aga peab iga inimene otsustama enese sees hüve kasuks (Jakoby,E. 2001:25) (vrd seaduse täitmine välise sunni tõttu, et mitte karistada saada, või toimimine viisil, mida sa ise pead heaks – SP)
Sokratese kaasaegsed, sofistid, õpetasid kodanikke paremini teiste ees esinema. Nad õpetasid, et vanad kombed ei ole iseenesest veel millegi õigustuseks. Sokratese kaasaegne oli Protagoras, kellele kuulub ütlus, et (iga) inimene on "kõikide asjade mõõt": ei jumalad ega seadused, vaid üksnes inimene saab otsustada, millist teed ta käia tahab, ja filosoofia saab olla talle vahendiks eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel. (Jakoby,E. 2001:20)
Viited:
- http://et.wikipedia.org/wiki/Sokrates
- http://en.wikipedia.org/wiki/Socrates
- http://www.hot.ee/indrme/sokrates.htm