1818—1883
Karl Marx sõnastab Kant'i eeskujul oma kategoorilise imperatiivi: "teha lõpp mis tahes oludele, milles inimene on alandatud, orjastatud, hüljatud, põlastusväärne olend". Inimese saatuse parandamine on teaduse ainus eesmärk.. Marx vaatleb indiviide töötavate ja seetõttu ühiskondlike olenditena, sest töö on alati ühiskondlik praktika. Tööd tuleb mõista sellisena, millest saab ja peabki kõigile kasu tulema. Ühiskondlikud suhtes on eelkõige "tootmissuhted", mis tekivad ajalooliselt, ilma et indiviidid saaksid neid valida. Tootlike jõudude teatud arengutasemest alates muutuvad tootmissuhted (nt feodalism) nende edasisele arengule takistuseks ja toimub revolutsioon (nt üleminek industriaalsele kapitalismile). Proletariaati pidas Marx esimeseks klassiks ajaloos, kelle vaatekoht ei ole eriline klassihuvi, vaid inimkonna vaatekoht, sest proletariaat ei taha ühegi alama klassi üle valitseda. Kaup kujutab endast akumuleeritud "vahetusväärtust", mis on olemas ka siis, kui kaubal puudub "tarbimisväärtus". Kõige universaalsem kaup on raha, millesse on kätketud ühiskondlik jõud. Kapital tähendab tööjõu käsutamist ja töö dünaamilist organiseerimist. "Kaubafeti¨ism" kaob alles siis, kui inimestel õnnestub vabalt oma enda pärast organiseeruda, siis, kui üksikisiku eesmärgid ei ole vastuolus ühiskonna kui terviku eesmärkidega. (Jakoby,E. 2001:224—231)
teosed: "Püha perekond", "Saksa ideoloogia" ja "Kommunistliku Partei manifest" (koos Engelsiga), "Poliitilise ökonoomia kriitikast" ja "Kapital" (II ja III osa postuumselt Engelsi toimetatud).
Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
- http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
- http://www.science.uva.nl/~seop/entries/marx/