Õigusajalugu - LAHENDUS

LAHENDUS

jkn

vastus

selgitus

1.

feodaalõigus

feodaalõigust iseloomustavad killustunud ja nõrk keskvõim ja maaomanikest isandate tugev positsioon. Isanda kohustus kaitsta alluvat oli pigem moraalne ja iga isanda enda kindlaks määrata, samas vasalli kohustus alluda konkreetne.

2.

Kreeka linnriikide õigus

Kreeka linnriikide õigust iseloomustab demokraatlikkus. Riik ja õigus olid iga kodaniku asi – kes poliitikast ei huvitunud, teda nimetati "idioodiks". Samas lubati riigijuhtimise juurde ainult vastutustundlikke kodanikke (sellel ajal ainult mehed), nt isik, kes ei saanud oma võlgade maksmisega hakkama, muutus võlausaldaja orjaks ja kaotas kodaniku seisundi.

3.

hellenistlik õigus

Hellenistlikku riiki juhtis valitseja oma armee kaudu. Valitseja tahe oli jumalik ning avaldus seadusandluse ja õigusmõistmise kaudu. Siiski olid valitseja võimalused poliitiliseks ja sotsiaalseks kontrolliks puudulikud, et oma tahet praktikas kasutada. Valitsevaks jäid siiski tava ja tavaõigus, millele lisandus stoikude loomuõiguslik deterministlik õigusfilosoofia.

4.

Uusaja õigus

Uusaja perioodil muutus loomuõigus muutus maisemaks ning avaldus ühiskondliku lepingu õpetuses (Hobbs, Lock, Rousseau). Hiljem järgnes positivismi esiletõus, kus formaalselt kehtivat õigussüsteemi vaadeldi hüve endana. Sellest omakorda kasvas välja õigussotsioloogia (Durkheim, Weber jt), kus õigust vaadeldi tegeliku toimiva ühiskonna ühe funktsioonina nii nagu see on.

5.

Rooma õigus

Läbi pretorite ediktide arenes formulaarprotsess. Kuna tegemist oli maailmariigiga, siis oli suur osatähtsus kaubandusel ja elanike era- ja avalikõiguslike suhete reguleerimisel. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes mõistsid süütamiste, rüüstamiste ja varaste suhtes õigust (reeglina oli karistuseks surmanuhtlus). Linnades loodi sellel perioodil ka avalike orjade seisundis pool-sõjaväelised korrakaitsjad, keda võib pidada politsei tekke esimeseks ilminguks.

This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.

R.Sults ja S.Põllumäe 25.02.2008

jkn	vastus	selgitus
1.	feodaalõigus	feodaalõigust iseloomustavad killustunud ja nõrk keskvõim ja maaomanikest isandate tugev positsioon. Isanda kohustus kaitsta alluvat oli pigem moraalne ja iga isanda enda kindlaks määrata, samas vasalli kohustus alluda konkreetne.
2.	Kreeka linnriikide õigus	Kreeka linnriikide õigust iseloomustab demokraatlikkus. Riik ja õigus olid iga kodaniku asi – kes poliitikast ei huvitunud, teda nimetati "idioodiks". Samas lubati riigijuhtimise juurde ainult vastutustundlikke kodanikke (sellel ajal ainult mehed), nt isik, kes ei saanud oma võlgade maksmisega hakkama, muutus võlausaldaja orjaks ja kaotas kodaniku seisundi.
3.	hellenistlik õigus	Hellenistlikku riiki juhtis valitseja oma armee kaudu. Valitseja tahe oli jumalik ning avaldus seadusandluse ja õigusmõistmise kaudu. Siiski olid valitseja võimalused poliitiliseks ja sotsiaalseks kontrolliks puudulikud, et oma tahet praktikas kasutada. Valitsevaks jäid siiski tava ja tavaõigus, millele lisandus stoikude loomuõiguslik deterministlik õigusfilosoofia.
4.	Uusaja õigus	Uusaja perioodil muutus loomuõigus muutus maisemaks ning avaldus ühiskondliku lepingu õpetuses (Hobbs, Lock, Rousseau). Hiljem järgnes positivismi esiletõus, kus formaalselt kehtivat õigussüsteemi vaadeldi hüve endana. Sellest omakorda kasvas välja õigussotsioloogia (Durkheim, Weber jt), kus õigust vaadeldi tegeliku toimiva ühiskonna ühe funktsioonina nii nagu see on.
5.	Rooma õigus	Läbi pretorite ediktide arenes formulaarprotsess. Kuna tegemist oli maailmariigiga, siis oli suur osatähtsus kaubandusel ja elanike era- ja avalikõiguslike suhete reguleerimisel. Kui algselt oli karistusõigus eraõiguslikku laadi ning riik tegeles üksnes reetmise ja sakraalsete kuritegudega, siis linnade arenedes tekkisid politseikohtud, kes mõistsid süütamiste, rüüstamiste ja varaste suhtes õigust (reeglina oli karistuseks surmanuhtlus). Linnades loodi sellel perioodil ka avalike orjade seisundis pool-sõjaväelised korrakaitsjad, keda võib pidada politsei tekke esimeseks ilminguks.