Õigusajalugu - 1. Harjutus

1. Harjutus

Hinda, kas järgmistes väidetes on kirjeldatud õigusajaloo perioodi õigesti või mitte. Märgi vastused väite järel olevasse ruutu. Võimalusel selgita oma vastust või püüa panna kirja ka mõni põhjendus. Hiljem võid kontrollida oma vastuseid (vt alapealkiri "Lahendus").

jkn

väide

vastus

selgitus

1.

Keskaeg oli üks pime ajajärk, kus õiguslikus mõttes mingit arengut ei olnud. Kõik inimesed olid üksikute sõjardite pärisorjad ning riigi asemel valitses kirik. Põhiõigused ja õigluse idee olid tundmatud mõisted.

2.

Rooma õigus on oma olemuselt deterministlik. Selle aluseks on veendumus, et kõik mis sünnib on jumala tahte avaldus. Samuti arvati, et kõik mis sünnib, areneb, mandub ja laguneb, mida kinnitab ka Rooma riigi ajalugu.

3.

Juudi õigus tekkis kogukondliku õigusena ja reguleeris peamiselt inimeste vahelisi suhteid. Juudi õigust iseloomustab ilmalikkus – usku ja riiki hoiti selgelt lahus.

4.

Kui Egiptuse õiguses nähti kuritegu jumal-vaarao teotamisena ning kannatanule ei pidanud kurjategija midagi hüvitama, siis Babüloonias käsitleti ka kuritegusid kahju tekitamisena. Lähtuti peegeldava karistuse põhimõttest, et karistuseks tuleb teha kurjategijale sama, mida tema oma kuriteoga oli põhjustanud (nt tapja tuleb tappa, vargalt tema vara ära võtta jne).

5.

Kogukonnad ei võinud lubada, et nende sõdimisvõimelised mehed üksteist tapaksid ega võinud ka kogukonna reeglite vastu eksijaid kergekäeliselt tappa – seetõttu püüdsid kogukonnad nii kogukonna sees kui kogukondade vaheliselt kurjategijaid ja kannatanuid lepitada kingituste ja valurahadega. Erandina võis kuulutada isiku lindpriiks ja ta kogukonna juurest ära ajada.

jkn	väide	vastus	selgitus
1.	Keskaeg oli üks pime ajajärk, kus õiguslikus mõttes mingit arengut ei olnud. Kõik inimesed olid üksikute sõjardite pärisorjad ning riigi asemel valitses kirik. Põhiõigused ja õigluse idee olid tundmatud mõisted.
2.	Rooma õigus on oma olemuselt deterministlik. Selle aluseks on veendumus, et kõik mis sünnib on jumala tahte avaldus. Samuti arvati, et kõik mis sünnib, areneb, mandub ja laguneb, mida kinnitab ka Rooma riigi ajalugu.
3.	Juudi õigus tekkis kogukondliku õigusena ja reguleeris peamiselt inimeste vahelisi suhteid. Juudi õigust iseloomustab ilmalikkus – usku ja riiki hoiti selgelt lahus.
4.	Kui Egiptuse õiguses nähti kuritegu jumal-vaarao teotamisena ning kannatanule ei pidanud kurjategija midagi hüvitama, siis Babüloonias käsitleti ka kuritegusid kahju tekitamisena. Lähtuti peegeldava karistuse põhimõttest, et karistuseks tuleb teha kurjategijale sama, mida tema oma kuriteoga oli põhjustanud (nt tapja tuleb tappa, vargalt tema vara ära võtta jne).
5.	Kogukonnad ei võinud lubada, et nende sõdimisvõimelised mehed üksteist tapaksid ega võinud ka kogukonna reeglite vastu eksijaid kergekäeliselt tappa – seetõttu püüdsid kogukonnad nii kogukonna sees kui kogukondade vaheliselt kurjategijaid ja kannatanuid lepitada kingituste ja valurahadega. Erandina võis kuulutada isiku lindpriiks ja ta kogukonna juurest ära ajada.