Käemängude näidised

iDevice ikoon

Väidetavalt peavad jaapanlased oma laste kõrge intellektuaalse arengu üheks teguriks sõrmede motoorika arendamist väga varasest east alates.
Juba ammu ei ole saladus, et peenmotoorika (käesõrmede liikumiste nõtkuse ja täpsuse) ning puutetundlikkuse arendamine on oluline laste taju, tähelepanu, mälu, mõtlemise ja kõne arengus.
Kõne arengutase sõltub otseselt käesõrmede peente liikumiste arengutasemest. Eriti tähtis on arendada seda lapse esimeste eluaastate jooksul. Kõneala moodustumine peaajus lõppeb põhiliselt teiseks eluaastaks ja täiustumine kestab edasi mõnede aastate vältel. Peenmotoorika mõjutab taju selliseid omadusi nagu tähelepanu, mõtlemine, ruumiline taju, koordinatsioon, kujutlus, mälu, kõne. Edaspidi aitab peenmotoorika areng last riietuda, joonistada ja kirjutada. Täiskasvanute ülesandeks on aidata lapsi käte kasutamise õppimisel.
Juba meie esiemad põimisid oma igapäevategevustesse laste sõrme- ja hüpitusmänge ja arendasid nii oma lapsi.


Jäljendamine on lapse arendamisel üks oluline tegur – jäljendades areneb lapse motoorika. Lapse motoorika arengut ei saa vaadelda lahus meelte arengust. Käte ja jalgade liigutamine, kompimine, nägemine ja nende kaudu saadavad aistingud on väga tihedalt põimunud ja seotud maailma üldise tunnetamisega. (P.Leppik Lapse ja tema mõtlemise arendamine. 2004. TÜ Kirjastus)