J.Lock

John Lock

1632—1704  

John Lock toetas Hobbes'i ühiskondliku lepingu teooriat inimestest, kes oma seisundi parandamiseks loovutavad osa oma loomulikest õigustest suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikesse suhetesse. Ent Lock ei pea inimesi masinateks, vaid leiab, et inimesed on eetilised subjektid, kes on võrdsed ja vabad ja kellel on õigus kaitsta oma elu, tervist, vabadust ja omandit, kuid kes taotlevad ka õndsust teistpoolsuses ning käituvad seetõttu moraalselt. Inimene ei loovuta riigile ühiskondliku leppega kunagi kõiki oma õigusi. Kui riik isiku õigusi ei kaitse, on isikul õigus riigile vastu hakata, mis võib viia riigipöördeni. Õigus omandile on õigus oma töö viljadele, et selleks, et töö produkte oleks võimalik paremini jaotada, on inimesed leiutanud raha, millesse nende töö tulemused on otsekui konverteeritud. Liberaalse riigi ja võimudelahususe kõrval toetab Lock usulist sallivust. Riigi poolt tagatud usuvabaduse alt pidid välja jääma Lock'i järgi ateistid, katoliiklased ja fanaatikud. Tõsikindel on Lock'i meelest ainult see seisukoht, mille me ise endale kujundame, lastes endale mõju avalda oma meeltetajumustel, ent reflektsiooni ja intuitsiooni abil läheb inimene meeltetajumusest kaugemale. Nii paneb Lock aluse moodsale tunnetusteooriale. (Jakoby,E. 2001:122—127)

teosed: "Kiri sallivusest", "Essee inimarust", "Kaks traktaati valitsemisest", "Mõned mõtted haridusest"

Viited:
- http://en.wikipedia.org/wiki/John_Lock
- http://www.philosophypages.com/ph/lock.htm
- http://www.iep.utm.edu/l/locke.htm